Su silmades on sillerdamas saladuste järv
Su silmadel on suveõhtu sinitaeva värv
Su pilgus peitub vallatus. Kes vaatab sinna vaid
See pimestub ja piinarikkalt armub sedamaid.
Oh Irma, oi Irmake, mind võta ja sa näed
Täis joovastust ja unustust on armu võluväed
Ei üksi saa lahti küll ühtki õnne ust
Suurt õnne võime leida ainult kahepeale just.
Su palged on nii paitavad kui libliklinnu tiib
Su valged juuksekiharad on puhas rannaliiv
Su huuled on nii kutsuvad, et punastama pean
Ma tahaksin sust teada kõik, ent ainult nime tean.
Oi Irma, oi Irmake,su jälil aina käin
ja kirglikult täis kiindumust sind ihaldama jäin.
Kõik ülevamad hetked, mis armutunne toob
On ootamas, et tabada meid kahekesi koos.
Su sihvakust võiks kadestada eukalüptipuu
Kõik muu mis puudub kuul on veelgi enam võrratum
Su jalge alla kõlbaksid vaid hõbe kõnniteed
Su kaela minu käed või ehtsast kullast kaelakeed.
:,:Oi Irma, oi Irmake,sa näost mu janu näed
Kuid toober, millest juua võiks on ainult sinu käes
Oi Irma, oi Irmake,sa veel ei taipa vist
Kui võimsaks saab su võlu pärast pooleks jagamist.:,: